Külalised G.Kriik/H.Käo See on vist unenäos aina trügin kesk linna ja minu ümber on näotute nägude kaos. Pean ennast ikka hoidma vaos pole kuhugi minna, sest miskit naljakat virvendab kogu ses loos. Näe, eemal keset väljakut mingi riistapuu seisab see näib kui taldrik, hõbedane hiigelsuur "Noh, tere varahommikust!", keegi olend mul hõikab plekkhambad paljastab naeratus huulteta suul. Refr.: Tänavaid nüüd täidab veidravõitu võõraste mass. Küllap nad on Marsilt, küsida neilt veidi plass. Lõpuks on kontaktid loodud ja nad ongi meil, tea, kas õiget passi taskus üldse leidub neil. Siis otsin koduteed, trügin linnast kui välja, näen - põllud paksult helkivaid taldrikuid täis. Ja ülalt lumepilvedest aina langeb neid alla, ei tea, kuis maakera käsi nüüd edasi käib. Refr.: Tänavaid nüüd täidab...